Reisimine ja energiad

Hetkel viibin Aafrikas Ugandas, kogen tunnetan, lasen imedel sündida ja kanaldan, jälgin energiate voogu ning praktiseerin väheke tervendamist. Kuna ei allu massidele, siis mind jätavad ühistegevused tihti külmaks, sest näen seal kummalisi energeetilisi võtteid. Seega liigun tavakeskonnas oma armsate sugulastega 😊 kes siin elavad ja toimetavad 😊 Kuna siin olen siis jagan teile seoses reisimisega väheke energeetilist infot.
Tihti tunneme reisides, et keha sisemine tunne on hüplev, kas rõõmus või ka kurb või halav.
See kõik sõltub koha energeetikast, sageduste muutustest. Kui lennata, siis oled kõrgemal ja samas liigud läbi erinevate tsoonide. Erinevatel riikidel on oma väljad ja seoses sellega ka tunnetavad tundlikumad meeleolu kõikumist. Seda nimetame ka reisiärevuseks.
Nüüd kus olen väheke ringi rännanud ja energeetilist taste jälginud võin öelda, et seal kus on rohkem heaolu, siis seal on ka enesetunne hea. Seal kus on heaolu kesine või palju tulnukenergiat seal võib muidu rõõmus inimene ennast ka halvasti tunda.
Olen märganud, et selles vöötmes, kus asub eesti on energiad hõredad ehk tunnetus on väga võimas (tunneme teiste tundeid ja kohati loeme ka teiste mõtteid ning telepaatia toimib väga kiirelt). Tore on eemale liikuda aga mitte nii tore tagasi tulla, sest keha on saanud nagu restardi ehk on veel tundlikum (seega kurdame halva ilma või mitte nii toredate suhete üle).
Liikudes ekvaatorile lähemale muutub energeetiline tase ehk energiad lähevad tihkemaks ja me ei tunneta teiste asju aga küll enda omi. See ei tähenda, et sinu tunnetus kuhugi ära on kadunud vaid tähendab seda, et sul on kergem ja toredam olla. Sama oli meil eestis 10 aastaid tagasi või osadel siis kui oldi rohkem tavamõistusega ametis ehk ei olnud nii teadlikud. Hetkel on meie seas veel ikka palju mitteteadlikust ja kui mingi võnge sees toimub ehmutakse, kuigi selleks ei ole põhjust vaid tuleks keha õpetada mitte tunnetama.
Liikudes väga lähedale või üle ekvaatori muutub kõik ehk see mis toimis ülevalpool ekvaatorit ei toimi allpool või ekvaatori lähistel. Seega tuleb tundlikul ja ka teadlikul inimesel oma keha uue energiavooga kohandada. Kui oled harjunud heaolus toimima, siis allpool või ekvaatori lähistel tuleb sul keha uuesti õpetama hakata ja see ei pruugi kohe meeldiv olla, sest on segadus. On segadus ja äng – tahan koju, tahan ennast hästi tunda jne. Aitab helistades kodustele või mõeldes neile – see toob koduse energeetilise laine sinna punkti kus oled sina ja aitab sinu kehal kohaneda. Loomulikult aitab ka see kui võtad kohe kontakti loodusega – ütled puule või õhule, veele tere. Loodus viib info selle koha energeetikasse ning kehale saadetakse energeetiline kohanemisinfo (tavamõistusele arusaamatu aga need kes teavad saavad aru mida mõtlen) ja sul hakkab kiiremini kergem ehk see koht võtab sind omaks.
See kas väliskeskkond on ilus või kole ei ole väga vahet, sest mõistusega same ju aru, et me ei viibi selles kohas kaua aga keha ei saa aru, et ta ei pea ellu jääma ehk põgenema.
Päiksepaistelistes kohtades on tunne, et kõik on imeline ja kui sa oma energiaid ei ole kinni pannud või hallanud siis mõne aja möödumisel hakkad väsimust tundma, sest koht ise hakkab sinu energiatest toituma. Mõistus endiselt vaatab ilu aga keha hakkab väsima ja tahab nati omaette olla.
Seega on aeg oma energiad tagasi kutsuda ning energiad sulgeda teiste energiate suhtes.
Kõik mis asub üleval pool ekvaatorit – toimib samamoodi kui meil kodus ehk kutsud tagasi oma energiad puhtal kujul ning sulged energiad ja tõstad sagedust, et sa liiga palju laiali ei oleks ja heaolu ning usalduse tunne kestaks pikemalt.
Kui liikuda allapoole ekvaatorit ei toimi see üldse – sageduse tõstmisega on tunne nagu liikuks vastu maad või lage ja väga raske on ning kõik energeetilised võtted on keerulised või hoopiski ei aita. Unenäod on kummalised ja läbi selle võetakse lisa energiat. Kuid kui rahuneda ja suhelda omastega kodus, saad saa läbi nende leevendust – see ei ole energia rööv vaid tasakaalustamine. Kuna minul on enamusajast kehatunnetus kinni, sest armastan oma elu elada, mitte teisi tunnetada, siis jõudes Aafrikasse oli keha segaduses ja kaotas palju energiat. Tuli uuesti kehale selgeks teha, et ta ei ole ellujäämisenergias vaid kõik on korras. Sageduse tõstmine oli hoopis langetamine ehk liikumine allapoole ja heaolutunne taastus ja keha jäi rahulikuks. Öine kaitse pidi olema voolav, sest tavalisest kapslist ei olnud kasu ehk jah magan kapslis ja terve elu olen seda teinud. Ma ei olnud kuulnudki voolavast kapslist aga kanaldades sain selle, kuna olen mägedes, siis siin on lisaks tohutule maandusele ka mäevaimud, kes uudistavad ning ka energiat tarbivad. Seega kogesin erinevaid võtteid ja keha vappumisi ning energia kadu, kuid pärast 5 päeva sain keha neutraliseerida ning nüüd toimime uute võtetega uutes energiates. Mis on veel huvitav Aafrikaga, et kuna minu tunnetus on väga võimas, siis mööda erinevaid kohti liikudes on lausa tunda kuidas sagedused muutuvad ja algab uus kohanemine.
Hetkel soovin kõigile reisisellidele mõnusat meelt ja väga palju head Eestisse, sest see on koht, mis on paradiis, kuigi me kohati seda ei mõista.

Posted on: February 27, 2020, by :